Kalastuskaart jõevähi püügiks
| Püügivahend | Vähimõrd, vähinatt |
| Taotlemine | 2022. aastal algab taotluste vastuvõtt reedel, 1. juulil kell 9:00. |
| Perioodi pikkus | Üks ööpäev (24h). Vähipüük on 2022. aastal lubatud 1. augustist 31. augustini |
| Piirarv | Piirarvud on kehtestatud kogu maakonnale Saaremaal ning Tartumaal Pangodi järvele. Ülejäänud maakondade veekogudele on lube saadaval piirarvuvabalt. Ühe kalastuskaardiga saab püüda kuni 5 vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd) |
| Limiit isiku kohta | Saare maakonda (sealt valitud ühele veekogule) ja Pangodi järvele antakse igale taotlejale 1 kalastuskaart üheks ööpäevaks. Ülejäänud maakondades ja veekogudel 1 kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks. |
| Maksumus | Üks kalastuskaart maksab 15 eurot. |
NB! Kalastuskaart on eraldi püügiõigust andev dokument ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu (1 aasta 20 eurot, 6 kuud 13 eurot jne).
Eraomandis ehk mitte avalikuks kasutamiseks oleval veekogul peab vähipüügiks olema veekogu omaniku (maaomaniku) nõusolek.
2021. aastal on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 75 mõõdulist jõevähki.
1. Loa ostmine Keskkonnaametist
Kalastuskaardi saamiseks tuleb keskkonnaametile esitada vormikohane taotlus. Taotluse vormi saab kontorist või alla laadida siit:
| Kalastuskaardi taotluse vorm (docx) |
| Kalastuskaardi taotluse vorm (pdf) |
Kui taotlus esitatakse keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab taotlusele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri, mis volitab teist isikut taotleja nimel taotlust üle andma.
Taotluse võib saata ka posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema nõuetele vastav digitaalallkiri. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil info@keskkonnaamet.ee.
Posti või e-posti teel esitatud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg keskkonnaameti dokumendiregistris. Kirja saatmise kuupäeva ja/või kellaaega arvesse ei võeta. Kohapeal esitatud taotlusele lisab kalastuskaardi andja ajatempli (taotluse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja sekundi täpsusega).
Kalastuskaardi taotlused rahuldatakse nende ajalise laekumise järjekorras.
Kalastuskaardi andja otsustab kalastuskaardi andmise või andmisest keeldumise ning teavitab tehtud otsusest taotlejat hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse Kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 loetletud juhtudel.
Kalastuskaardi eest tuleb maksta 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kalastuskaardi andmise kohta. Taotlejale saadetakse ka vastavasisuline teavitus posti või e-posti teel. Tasu tähtajaks maksmata jätmisel muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.
Luba aktiveeritakse pärast tasu laekumist 1-2 tööpäeva jooksul.
2. Loa ostmine internetist
Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Pärast seda saab luua endale kasutajakonto ning edaspidi siseneda kasutajanime ning parooli abil. Loa eest tuleb tasuda kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.
Enne taotluse esitamist tuleb end lehel pilet.ee kindlasti sisse logida. Ilma seda tegemata ei saa taotlust esitada ega loa eest maksta.
Kalastuskaardi soetamiseks tuleb valida pilet.ee kodulehel vasakust menüüst “Kalastuskaart”, siis “Maakond” või “Püügipiirkond” ning seejärel “Püügivõimalus“. Täitke taotlus ning suunduge maksma.
Internetis saab luba taotleda vaid sellele isikule, kelle nime alt lehele siseneti. Maksta kalastuskaardi eest saab ka teise isiku pangakonto kaudu (sel juhul tuleb netipanka sisse logida teise isiku ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil).
Pärast taotluse täitmist teavitatakse taotlejat kohe kalastuskaardi andmisest või andmisest keeldumise kohta. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud juhtudel.
Luba aktiveeritakse kohe pärast tasu maksmist. Probleemide korral helista numbril 611 8000 või saada kiri: info@pilet.ee
Teadmiseks kalastuskaardi omanikule
Kalastuskaardi puhul on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne).
Oma nimele väljastatud lube (kalastuskaart, püügiõigus) saab vaadata kodulehel www.pilet.ee (valida ülevalt menüüribalt “Minu andmed/Piletid”).
Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu.
Aruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null.
Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning alates 01.01.2018 keeldutakse taotlejale uue kalastuskaardi andmisest kui ta on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud püügiandmed esitamata. Püügiaruande esitamise järel kustutatakse võlgnevuse märge registrist 24h jooksul. Sel ajal uut kalastuskaarti taotleda ei saa. Loe lisa siit: Püügiandmete esitamine.
Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.
Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut keskkonnainfo telefonil 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.
Võõrliigid
Eestis on tuvastatud 3 võõrvähiliigi esinemine – signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Kõik kolm on Euroopasse jõudnud Ameerika mandrilt. Võõrvähi kahtluse korral tuleb teha isendist foto ja edastada see koos püügikoha infoga Keskkonnaametile info@keskkonnaamet.ee. Vähk ise tuleks kas kohapeal ära keeta või siis vette tagasi lasta.
Vaata ka: Võõrvähiliigid Eestis
Vähipüüdja meelespea
Jõevähi alammõõduks on 11 cm (otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata).
2021. aastal on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 75 mõõdulist isendit.
Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga. Püügivahendi märgistuseks (poile kirjutatav number) on kalastuskaardi omaniku isikukood.
Püük ilma püügivahendeid kasutamata (näiteks käega) on keelatud! Selle vastu eksinuile võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Lisaks tuleb hüvitada loodusele tekitatud kahju iga püütud vähi eest (3,2 eurot/tk).
Haiguste leviku vältimiseks, ei tohi püütud vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada teistesse veekogudesse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on mõneks tunniks päikese kätte jätmine, mis peaks haigustekitajad hävitama.
2021. aastal on vähipüük keelatud järgmises veekogudes
1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.
2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.
