Otsi Menüü

Vähipüük

Teemad

Kalastuskaart jõevähi püügiks

PüügivahendVähimõrd, vähinatt
Taotlemine2022. aastal algab taotluste vastuvõtt reedel, 1. juulil kell 9:00.
Perioodi pikkusÜks ööpäev (24h). Vähipüük on 2022. aastal lubatud 1. augustist 31. augustini
PiirarvPiirarvud on kehtestatud kogu maakonnale Saaremaal ning Tartumaal Pangodi järvele. Ülejäänud maakondade veekogudele on lube saadaval piirarvuvabalt.

Ühe kalastuskaardiga saab püüda kuni 5 vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd)
Limiit isiku kohtaSaare maakonda (sealt valitud ühele veekogule) ja Pangodi järvele antakse igale taotlejale 1 kalastuskaart üheks ööpäevaks. Ülejäänud maakondades ja veekogudel 1 kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks.
MaksumusÜks kalastuskaart maksab 15 eurot.

NB! Kalastuskaart on eraldi püügiõigust andev dokument ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu (1 aasta 20 eurot, 6 kuud 13 eurot jne).

Eraomandis ehk mitte avalikuks kasutamiseks oleval veekogul peab vähipüügiks olema veekogu omaniku (maaomaniku) nõusolek.

1. Loa ostmine Keskkonnaametist

Kalastuskaardi saamiseks tuleb keskkonnaametile esitada vormikohane taotlus. Taotluse vormi saab kontorist või alla laadida siit:

Kalastuskaardi taotluse vorm (docx)
Kalastuskaardi taotluse vorm (pdf)

Kui taotlus esitatakse keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab taotlusele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri, mis volitab teist isikut taotleja nimel taotlust üle andma.

Taotluse võib saata ka posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema nõuetele vastav digitaalallkiri. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Posti või e-posti teel esitatud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg keskkonnaameti dokumendiregistris. Kirja saatmise kuupäeva ja/või kellaaega arvesse ei võeta. Kohapeal esitatud taotlusele lisab kalastuskaardi andja ajatempli (taotluse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja sekundi täpsusega).

Kalastuskaardi taotlused rahuldatakse nende ajalise laekumise järjekorras.

Kalastuskaardi andja otsustab kalastuskaardi andmise või andmisest keeldumise ning teavitab tehtud otsusest taotlejat hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse Kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 loetletud juhtudel.

Kalastuskaardi eest tuleb maksta 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kalastuskaardi andmise kohta. Taotlejale saadetakse ka vastavasisuline teavitus posti või e-posti teel. Tasu tähtajaks maksmata jätmisel muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.

Luba aktiveeritakse pärast tasu laekumist 1-2 tööpäeva jooksul.

2. Loa ostmine internetist

Kalastuskaarti saab osta veebilehel kalaluba.ee. Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID vahendusel.

Loa eest tuleb tasuda kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.

Internetis saab luba taotleda vaid sellele isikule, kelle nime alt lehele siseneti. Maksta kalastuskaardi eest saab ka teise isiku pangakonto kaudu (sel juhul tuleb netipanka sisse logida teise isiku ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil).

Võõrliigid

Eestis on tuvastatud 3 võõrvähiliigi esinemine – signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Kõik kolm on Euroopasse jõudnud Ameerika mandrilt. Võõrvähi kahtluse korral tuleb teha isendist foto ja edastada see koos püügikoha infoga Keskkonnaametile info@keskkonnaamet.ee. Vähk ise tuleks kas kohapeal ära keeta või siis vette tagasi lasta.

Signaalvähk vasakul ja ogapõskne vähk paremal.

Signaalvähil on iseloomulikuks tunnuseks helesinine kuni valge piirkond sõra kahe haru hargnemiskohal liigese ümber  – nn signaal.

Ogapõskse vähi üheks iseloomuliks tunnuseks põskede kohal mitu suuremat oga, vähi tagakeha lülidel asuvad pruunikas-punased vöödid.

Vaata ka: Võõrvähiliigid Eestis

Teadmiseks kalastuskaardi omanikule

Kalastuskaardi puhul on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne).

Oma nimele väljastatud lube (kalastuskaart, püügiõigus) saab vaadata kodulehel kalaluba.ee (valida ülevalt paremalt menüüribalt “Minu load”).

Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu.

Aruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null.

Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning taotlejale keeldutakse uue kalastuskaardi andmisest kui ta on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud püügiandmed esitamata. 

Loe lisa siit: Püügiandmete esitamine.

Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.

Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut keskkonnainfo telefonil 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.

Vähipüüdja meelespea

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini.

Jõevähi alammõõduks on 11 cm (otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata).

2022. aastal on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 75 mõõdulist isendit.

Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga. Püügivahendi märgistuseks (poile kirjutatav number) on kalastuskaardi omaniku isikukood.

Püük ilma püügivahendeid kasutamata (näiteks käega) on keelatud! Selle vastu eksinuile võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Lisaks tuleb hüvitada loodusele tekitatud kahju iga püütud vähi eest (3,2 eurot/tk).

Haiguste leviku vältimiseks, ei tohi püütud vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada teistesse veekogudesse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on mõneks tunniks päikese kätte jätmine, mis peaks haigustekitajad hävitama.

2022. aastal on vähipüük keelatud järgmises veekogudes

  1. Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.
  2. Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
  3. Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
  4. Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
  5. Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
  6. Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
  7. Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
  8. Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
  9. Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
  10. Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.

Meie sõbrad

×

Kalastamine

×

Liiklemine

×