Kalastuskaart nakkevõrguga püügiks
| Püügivahend | Nakkevõrk |
| Taotlemine | Taotlemine järgmiseks aastaks algab püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval kell 9:00. Näiteks 2021. aastaks algab taotluste vastuvõtt 2020. aasta 1. detsembril, kell 09:00. |
| Perioodi pikkus | 7-päevane (siseveekogudes, merel ja Võrtsjärvel) või kalendrikuu (Peipsil). Loa saab osta ka mitmeks perioodiks (nädalaks või kuuks). |
| Piirarv | Lubade arv on piiratud ja neid antakse kindlatele veekogudele (meri ning suuremad järved ja jõed). Limiidid merel, Peipsi, Võrtsjärvel ja siseveekogudel. |
| Limiit isiku kohta | Ühele isikule antakse ühe nakkevõrguga püügiks ühe veekogu piires üks sama kehtivusajaga kalastuskaart. |
| Maksumus | 2021. aastal on 7-päevase loa hind Läänemerel, Võrtsjärvel ja siseveekogudes 7 eurot (va Tartu ja Jõgeva maakond, kus luba maksab 4 eurot). Kuuajane luba Peipsil maksab 13 eurot. |
NB! Kalastuskaart on eraldi püügiõigust andev dokument ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu (1 aasta 20 eurot, 6 kuud 13 eurot jne).
2021. aasta nakkevõrgu lubadest jagatakse ligikaudu 95% internetis kodulehel pilet.ee, ülejäänud keskkonnaametis kohapeal.
1. Loa ostmine Keskkonnaametist
Kalastuskaardi saamiseks tuleb keskkonnaametile esitada vormikohane taotlus. Taotluse vormi saab kontorist või alla laadida siit:
- Kalastuskaardi taotluse vorm (docx)
- Kalastuskaardi taotluse vorm (pdf)
Kui taotlus esitatakse keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab taotlusele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri, mis volitab teist isikut taotleja nimel taotlust üle andma.
Taotluse võib saata ka posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema nõuetele vastav digitaalallkiri. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil info@keskkonnaamet.ee.
Posti või e-posti teel esitatud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg keskkonnaameti dokumendiregistris. Kirja saatmise kuupäeva ja/või kellaaega arvesse ei võeta. Kohapeal esitatud taotlusele lisab kalastuskaardi andja ajatempli (taotluse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja sekundi täpsusega).
Kalastuskaardi taotlused rahuldatakse nende ajalise laekumise järjekorras.
Kalastuskaardi andja otsustab kalastuskaardi andmise või andmisest keeldumise ning teavitab tehtud otsusest taotlejat hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse Kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 loetletud juhtudel.
Kalastuskaardi eest tuleb maksta 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kalastuskaardi andmise kohta. Taotlejale saadetakse ka vastavasisuline teavitus posti või e-posti teel. Tasu tähtajaks maksmata jätmisel muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.
Luba aktiveeritakse pärast tasu laekumist 1-2 tööpäeva jooksul.
2. Loa ostmine internetist
Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Pärast seda saab luua endale kasutajakonto ning edaspidi siseneda kasutajanime ning parooli abil. Loa eest tuleb tasuda kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.
Enne taotluse esitamist tuleb end lehel pilet.ee kindlasti sisse logida. Ilma seda tegemata ei saa taotlust esitada ega loa eest maksta.
Kalastuskaardi soetamiseks tuleb valida pilet.ee kodulehel vasakust menüüst “Kalastuskaart”, siis “Maakond” või “Püügipiirkond” ning seejärel “Püügivõimalus“. Täitke taotlus ning suunduge maksma.
Internetis saab luba taotleda vaid sellele isikule, kelle nime alt lehele siseneti. Maksta kalastuskaardi eest saab ka teise isiku pangakonto kaudu (sel juhul tuleb netipanka sisse logida teise isiku ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil).
Pärast taotluse täitmist teavitatakse taotlejat kohe kalastuskaardi andmisest või andmisest keeldumise kohta. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud juhtudel.
Luba aktiveeritakse kohe pärast tasu maksmist. Probleemide korral helista numbril 611 8000 või saada kiri: info@pilet.ee
3. Teadmiseks nakkevõrguga püügil
Ühte jadasse võib püügile asetada kuni kaks nakkevõrku. Sel juhul peab lippudele olema märgitud mõlema loa omaniku isikukood. Võrkude püügile asetamise ja väljavõtmise juures peavad viibima mõlemad loaomanikud.
Keelatud on nakkevõrguga sulgeda üle 1/3 veekogust, väina, lahe või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, välja arvatud Võrtsjärvel.
Nakkevõrgu silmasuurus merel on määratud kalapüügieeskirja §-des 25-27.
Võrgusilma suurus (2x ruudu külg) siseveekogudes (va Saare ja Valga maakond) ei või olla väiksem kui 60 mm, Võrtsjärves 130 mm, Peipsi järves 60-80 mm. Võrgusilma suurus Saare maakonna siseveekogudel ei või olla 130 mm ning Valga maakonnas 100 mm.
Lubatud nakkevõrgu pikkus on 70 meetrit. Tartu ja Jõgeva maakonnas on lubatud pikkus 35 meetrit. (va Võrtsjärves, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves, kus see on 70 meetrit).
Emajõel keelatud sulgeda nakkevõrguga vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti Emajõe suhtes.
Nakkevõrgu tähistamine
Seisevpüünised (võrgud, õngejadad) peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning jäävabas vees muudes väljaulatuvates tippudes punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm.
Seisevpüünistel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20×30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt 1 meeter. Erandina võib kalapüügil kuni 1 meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m.
Vastavalt lippude arvule vardal tuleb varda külge lippude kohale kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Juhul kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.
Püügivahendi märgistuseks on kalastuskaardi omaniku isikukood.
Teadmiseks kalastuskaardi omanikule
Kalastuskaardi puhul on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne).
Oma nimele väljastatud lube (kalastuskaart, püügiõigus) saab vaadata kodulehel www.pilet.ee (valida ülevalt menüüribalt “Minu andmed/Piletid”).
Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne järgmiselt:
- kui kalastuskaart kehtib kuni üks kuu, esitatakse püügiandmed viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu (andmed esitatakse vaid üks kord);
- kui kalastuskaart kehtib rohkem kui üks kuu, esitatakse püügiandmed iga kuu kohta püügikuule järgneva kuu 5. kuupäevaks (näiteks maikuu aruanne 5. juuniks).
Aruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null.
Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning alates 01.01.2018 keeldutakse taotlejale uue kalastuskaardi andmisest kui ta on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud püügiandmed esitamata. Püügiaruande esitamise järel kustutatakse võlgnevuse märge registrist 24h jooksul. Sel ajal uut kalastuskaarti taotleda ei saa. Loe lisa siit: Püügiandmete esitamine.
Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.
Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut keskkonnainfo telefonil 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.
