Kalastuskaart õngejadaga püügiks
| Püügivahend | Õngejada (100 konksu) |
| Taotlemine | Taotlemine järgmiseks aastaks algab püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval kell 9:00. Näiteks 2021. aastaks algab taotluste vastuvõtt 2020. aasta 1. detsembril, kell 09:00. Kuna limiit puudub, tasub luba osta vahetult enne püügile minekut. |
| Perioodi pikkus | Üks kalastuskaart kehtib 7 päeva. Osta saab ka mitu erineva kehtivusajaga kalastuskaarti. 2021. aastal on õngejadaga püük lubatud 1. märtsist kuni 31. oktoobrini. |
| Piirarv | Lubade arv ei ole piiratud kuid neid antakse vaid kindlatele veekogudele (vt nimekirja allpool). |
| Limiit isiku kohta | Ühele isikule antakse ühe õngejadaga püügiks ühe veekogu piires üks sama kehtivusajaga kalastuskaart. |
| Maksumus | 2 või 8 eurot (vt nimekirja allpool). |
NB! Kalastuskaart on eraldi püügiõigust andev dokument ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu (1 aasta 20 eurot, 6 kuud 13 eurot jne).
Veekogud, kus 2021. aastal on õngejadaga püük lubatud
1) 7-päevase loa hind 2 eurot
- Läänemeri*
- Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv*
- Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina järvel ning Räpina, Leevaku, Leevijõe ja Põlva paisjärvel;
- Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel;
- Saare maakonnas Suurlahel;
- Tartu maakonnas Emajõel, Pörja Porijärvel, Väikesel Emajõel;
- Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel ja Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel, Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel, Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel;
- Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel, Parika järvel, Mäeküla järvel ja Kuuni järvel;
- Võru maakonnas Tamula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pullijärvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel.
2) 7-päevase loa hind 8 eurot
- Tartu maakond – Saadjärv, Võrtsjärv, Kaiavere järv
- Jõgeva maakond – Kuremaa järv
- Võru maakond – Vagula järv
1. Loa ostmine Keskkonnaametist
Kalastuskaardi saamiseks tuleb keskkonnaametile esitada vormikohane taotlus. Taotluse vormi saab kontorist või alla laadida siit:
- Kalastuskaardi taotluse vorm (docx)
- Kalastuskaardi taotluse vorm (pdf)
Kui taotlus esitatakse keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab taotlusele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri, mis volitab teist isikut taotleja nimel taotlust üle andma.
Taotluse võib saata ka posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema nõuetele vastav digitaalallkiri. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil info@keskkonnaamet.ee.
Posti või e-posti teel esitatud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg keskkonnaameti dokumendiregistris. Kirja saatmise kuupäeva ja/või kellaaega arvesse ei võeta. Kohapeal esitatud taotlusele lisab kalastuskaardi andja ajatempli (taotluse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja sekundi täpsusega).
Kalastuskaardi taotlused rahuldatakse nende ajalise laekumise järjekorras.
Kalastuskaardi andja otsustab kalastuskaardi andmise või andmisest keeldumise ning teavitab tehtud otsusest taotlejat hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse Kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 loetletud juhtudel.
Kalastuskaardi eest tuleb maksta 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kalastuskaardi andmise kohta. Taotlejale saadetakse ka vastavasisuline teavitus posti või e-posti teel. Tasu tähtajaks maksmata jätmisel muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.
Luba aktiveeritakse pärast tasu laekumist 1-2 tööpäeva jooksul.
2. Loa ostmine internetist
Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Pärast seda saab luua endale kasutajakonto ning edaspidi siseneda kasutajanime ning parooli abil. Loa eest tuleb tasuda kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.
Enne taotluse esitamist tuleb end lehel pilet.ee kindlasti sisse logida. Ilma seda tegemata ei saa taotlust esitada ega loa eest maksta.
Kalastuskaardi soetamiseks tuleb valida pilet.ee kodulehel vasakust menüüst “Kalastuskaart”, siis “Maakond” või “Püügipiirkond” ning seejärel “Püügivõimalus“. Täitke taotlus ning suunduge maksma.
Internetis saab luba taotleda vaid sellele isikule, kelle nime alt lehele siseneti. Maksta kalastuskaardi eest saab ka teise isiku pangakonto kaudu (sel juhul tuleb netipanka sisse logida teise isiku ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil).
Pärast taotluse täitmist teavitatakse taotlejat kohe kalastuskaardi andmisest või andmisest keeldumise kohta. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud juhtudel.
Luba aktiveeritakse kohe pärast tasu maksmist. Probleemide korral helista numbril 611 8000 või saada kiri: info@pilet.ee
3. Teadmiseks õngejadaga püügil
Lubatud konksused arv õngejada puhul on 100 (v.a väikesaarte elanikud).
Seisevpüünised (võrgud, õngejadad) peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning jäävabas vees muudes väljaulatuvates tippudes punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm.
Seisevpüünistel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20×30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt 1 meeter. Erandina võib kalapüügil kuni 1 meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m.
Vastavalt lippude arvule vardal tuleb varda külge lippude kohale kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Juhul kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.
Püügivahendi märgistuseks (tähistuslippude nr) on kalastuskaardi omaniku isikukood.
Keelatud on mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi (erinevatele isikutele kuuluvate kalastuskaartide) alusel püügivahendite (nt võrkude, õngejadade) ühte jadasse püügile asetamine.
Emajõel keelatud sulgeda õngejadaga vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti Emajõe suhtes.
Teadmiseks kalastuskaardi omanikule
Kalastuskaardi puhul on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne).
Oma nimele väljastatud lube (kalastuskaart, püügiõigus) saab vaadata kodulehel www.pilet.ee (valida ülevalt menüüribalt “Minu andmed/Piletid”).
Õngejadaga püügil tuleb esitada püügiaruanne iga kalastuskaardi kohta viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu.
Aruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null.
Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning alates 01.01.2018 keeldutakse taotlejale uue kalastuskaardi andmisest kui ta on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud püügiandmed esitamata. Püügiaruande esitamise järel kustutatakse võlgnevuse märge registrist 24h jooksul. Sel ajal uut kalastuskaarti taotleda ei saa. Loe lisa siit: Püügiandmete esitamine.
Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.
Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut keskkonnainfo telefonil 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.
