28.06.2023 #kalastuskaart #vähipüük
Alates esmaspäevast, 3. juulist saab osta luba vähipüügiks. Nii internetis kalaluba.ee kui ka Keskkonnaametis algab taotlemine kell 9:00.
Internetist taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Sisse logides valida vasakust menüüst Kalastuskaart ning seejärel taotluse rippmenüüst püügivahendina vähimõrd või vähinatt.
Keskkonnaametis võetakse taotlusi kohapeal vastu Kuressaare ja Tartu kontoris, seda kella 9-10. Muudes kontorites saab taotluse jätta postkasti või saata meili teel info@keskkonnaamet.ee.
Vähipüük on lubatud ainult kalastuskaardi alusel. See annab õiguse püüda kuni 5 vähipüügivahendiga, milleks on vähinatt või vähimõrd. Kasutada võib samaaegselt ka mõlemaid püügivahendeid. Üks luba maksab 15, Saare maakonnas 20 eurot.
Vähipüük, nagu ka varasematel aastatel, on lubatud 1. augustist 31. augustini. Seetõttu tuleks juba juulis loa ostmisel hästi läbi mõelda, kus ja millal püüda tahetakse. Seda seetõttu, et juba ostetud luba ei saa tühistada ega muuta.
Osadele veekogudele on suure nõudluse tõttu kehtestatud lubade limiidid. Seda ikka selleks, et kõike vähke välja ei püütaks. Nendele veekogudele saab igaüks osta vaid ühe loa. Sinna hulka on arvatud ka kogu Saaremaa. Seal, kus aga limiite pole, ei tasuks aga loa ostmisega kiirustada, sest neid jagub kõigile. Seda võib teha alles vahetult enne püügile minekut.
Üks luba kehtib 24 h. Vaikimisi on alguse kellaajaks märgitud loal17:00, kuid seda saab igaüks loa ostmisel muuta. Küll aga mitte enam pärast loa ostmist.
Ühe kalastuskaardi alusel on lubatud püüda kuni 75 mõõdulist vähki. Jõevähi alammõõduks on 11 cm, seda mõõdetuna otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata. Aastas püütakse harrastuskalastajate poolt Eestis ca 20 000 vähki, valdav osa neist Saaremaalt.
Loe vähipüügilubade ja püügi kohta täpsemalt siit.
2023. aastal on piirarvud määratud järgmistele veekogudele ning neile loa saamiseks tuleks see juba juulis välja osta:
1) Saare maakonna siseveekogud, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud;
2) Pangodi järv (Tartu maakond);
3) Pärnu jõgi (Järva maakond);
4) Reopalu jõgi (Järva maakond);
5) Väinjärv (Järva maakond);
6) Võhandu jõgi (Põlva maakond);
7) Kirumaa peakraav (Möldri jõgi) (Saare maakond);
8) Kärla jõgi (Saare maakond);
9) Leisi jõgi (Saare maakond);
10) Lõve jõgi (Saare maakond);
11) Oju peakraav (Saare maakond);
12) Punapea jõgi (Saare maakond);
13) Tirtsi jõgi (Saare maakond);
14) Vesiku oja (Saare maakond);
15) Võlupe jõgi (Saare maakond);
16) Aheru järv (Valga maakond);
17) Pühajärv (Valga maakond);
18) Väike-Emajõgi (Valga maakond);
19) Kasaritsa Verijärv (Võru maakond).
