02.08.2022 #kalastuskaart #vähipüük
Eestis leidub jõevähki veidi enam kui 300 veekogus. Umbes 60 veekogus on vähki aga niipalju, et jagub ka püügiks, ilma et kohalikku asurkond seeläbi kuidagi kannataks. Mida on vähipüügiks vaja ning mida püütud vähkidega teha, sellest alljärgnevalt.
Püügiaeg. Jõevähki on lubatud püüda 1. augustist 31. augustini. Seda saab teha kõigis maakondades, välja arvatud Hiiumaal, kus 2022. aastal on vähipüük keelatud. Lisaks on püük keelatud veel mõnedel konkreetsetel veekogudel (vt nimekirja allpool).
Püügiloaks on kalastuskaart, mida saab kõige mugavamalt osta internetist kalaluba.ee lehelt. Loa hind on 15 eurot ning sellega on lubatud püüda kuni 5 vähipüügivahendiga – vähimõrra või vähinataga. Loa ostmisel tuleb ära märkida püügiveekogu, püügi kuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Neid hiljem muuta ei saa ning ka luba ennast pole võimalik tühistada. Kalastuskaart vähipüügiks kehtib 24 tundi. Enamus maakondades on lube saada limiidivabalt. Erandiks on Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal, kuhu paraku vabu lube enam saadaval ei ole.
Söödaks sobib kõige paremini kala, näiteks särg. Sõltuvalt kala suurusest, tuleks see teha 3-5 tükiks. Kala iseloomulik tugev lõhn levib vees kaugele ja on seetõttu teistest söötadest oluliselt tõhusam. Konna söödaks kasutamine pole lubatud, sest kõik Eestis elavad kahepaiksed on looduskaitse all.
Vähi alammõõt on 11 cm. Seda mõõdetakse otsaorgi (nokis) tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata. Täpse mõõdu saamiseks tuleks vähk asetada mõõdulauale selili. Alamõõdulised vähid tuleb vette kohe tagasi lasta. Vähkide ümberasustamine teise veekogusse ei ole haiguste ja võõrvähiliikide leviku tõkestamise seisukohast lubatud.
Püüniste desinfitseerimine. Pärast püüki tuleb jätta püügivahendid vähemalt päevaks päikese kätte. Nii hävivad haigustekitajad ja neid ei kanta edasi teise veekogusse.
Natuke ka vähkide keetmisest. Kõige tähtsam on see, et vähid peavad enne keetmist kindlasti elus olema. Surnud vähid hakkavad kiirelt roiskuma ja muutuvad tunni paari jooksul söögikõlbmatuks. Võimalusel tuleks vähke enne keetist loputada puhtas vees.
Arvestuslikult 30 vähi keetmiseks läheb tarvis 3-4 liitrit vett. Iga liitri vee kohta läheb tarvis 1,5 supilusikatäit soola ja peotäis tillivarsi. Ole ettevaatlik, sest viimasega liialdamine vähendab vähiliha hõrku maitset. Vähid lisatakse keevasse vette ükshaaval (mitte panna vähke veega koos keema!). Peale viimase vähi lisamist keedetakse vaiksel tulel ca 10 minutit. Peale keetmist on soovitav võtta pott tulelt ja lasta seista vähkidel 30 min keeduleemes. Nii jõuavad maitseained korralikult läbi imbuda.
Kui püük läbi, siis sõltumata tulemusest, peab kalastuskaardi omanik esitama püügiaruande. Selle esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv või keeldutakse taotlejale järgmine kord uue kalastuskaardi andmisest.
Natuke ka võõrliikidest
Eestis on tuvastatud kolme võõrvähiliigi esinemine – signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Kõik kolm on Euroopasse toodud Ameerika mandrilt. Võõrvähi kahtluse korral tuleb teha isendist foto ja edastada see koos püügikoha infoga Keskkonnaametile info@keskkonnaamet.ee. Vähk ise tuleks kas kohapeal ära keeta (sel juhul peab ta olema mõõduline) või siis vette tagasi lasta.
Mitte mingil juhul ei tohiks vähke ümber asustada, sest nii võib meie kodumaise liigi asemel ümber asustatud saada just võõrliik. Kuna vähi võõrliikide enda levikuvõime on üsna madal, siis satuvadki nad uutesse elupaikadesse just inimese käe läbi. Ärme ulatame neile oma abikätt!
Vaata ka: Võõrvähiliigid Eestis ja Võõrliikide kampaania
Loe lisaks: Vähipüügiloa taotlemine
