01.08.2021 #kalastuskaart #vähipüük
Jõevähki on lubatud püüda 1. augustist 31. augustini. Seda saab teha kõigis maakondades, välja arvatud Hiiumaal, kus 2021. aastal on vähipüük keelatud. Lisaks on püük keelatud veel mõnedel konkreetsetel veekogudel (vt nimekirja allpool).
Püügiloaks on kalastuskaart, mida saab kõige mugavamalt osta internetist pilet.ee lehelt. Loa hind on 15 eurot ning sellega on lubatud püüda kuni 5 vähipüügivahendiga – vähimõrra või vähinataga. Loa ostmisel tuleb ära märkida püügiveekogu, püügi kuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Neid hiljem muuta ei saa. Luba kehtib 24 tundi.
Enamus maakondades on lube saada limiidivabalt. Erandiks on Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal, kuhu paraku vabu lube enam saadaval ei ole.
Söödaks sobib kõige paremini kala, näiteks särg. Sõltuvalt kala suurusest, tuleks see teha 3-5 tükiks. Kala iseloomulik tugev lõhn levib vees kaugele ja on seetõttu teistest söötadest oluliselt tõhusam. Konna söödaks kasutamine pole lubatud, sest kõik Eestis elavad kahepaiksed on looduskaitse all.
Vähi alammõõt on 11 cm. Seda mõõdetakse otsaorgi (nokis) tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata. Täpse mõõdu saamiseks tuleks vähk asetada mõõdulauale selili. Alamõõdulised vähid tuleb vette kohe tagasi lasta. Vähkide ümberasustamine teise veekogusse ei ole haiguste ja võõrvähiliikide leviku tõkestamise seisukohast lubatud.
Pärast püüki tuleb jätta püügivahendid vähemalt päevaks päikese kätte. Nii hävivad haigustekitajad ja neid ei kanta edasi teise veekogusse.
Natuke ka vähkide keetmisest. Kõige tähtsam on see, et vähid peavad enne keetmist kindlasti elus olema. Surnud vähid hakkavad kiirelt roiskuma ja muutuvad tunni paari jooksul söögikõlbmatuks. Soovitav on enne keetmist loputada vähke jooksva kraanivee all.
Arvestuslikult 30 vähi keetmiseks läheb tarvis 3-4 liitrit vett. Iga liitri vee kohta läheb tarvis 1,5 supilusikatäit soola ja peotäis tilli. Viimasega liialdamine vähendab vähiliha hõrku maitset. Vähid lisatakse keevasse vette ükshaaval (mitte panna vähke veega koos keema!). Peale viimase vähi lisamist keedetakse vaiksel tulel ca 10 minutit. Peale keetmist on soovitav võtta pott tulelt ja lasta seista vähkidel 30 min keeduleemes. Nii jõuavad maitseained korralikult läbi imbuda.
Kui püük läbi, siis sõltumata tulemusest, peab kalastuskaardi omanik esitama püügiaruande. Selle esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv või keeldutakse taotlejale uue kalastuskaardi andmisest.
Võõrliigid
Eestis on tuvastatud 3 võõrvähiliigi esinemine – signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Kõik kolm on Euroopasse jõudnud Ameerika mandrilt. Võõrvähi kahtluse korral tuleb teha isendist foto ja edastada see koos püügikoha infoga Keskkonnaametile info@keskkonnaamet.ee. Vähk ise tuleks kas kohapeal ära keeta või siis vette tagasi lasta.
Vaata ka: Võõrvähiliigid Eestis
2021. aastal on vähipüük keelatud järgmises veekogudes
1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.
2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.
Loe lisaks: Vähipüügiloa taotlemine
