Kalade märgistamine
Eestis on kalu märgistatud varsti pea 100 aastat. Näiteks Emajõel alustati sellega 1928. aastal Tartu Ülikooli zooloogiakateedri professor Heinrich Riikoja eestvedamisel. Vastava ülesande andis talle ülikooli juurde moodustatud Eesti veekogude uurimise komisjon. Eesmärk oli uurida siseveekogude kalade rändeid.
Märgistena kasutati toona väikesed klaaspärlikesed (iga erimoodi pärl vastas mõnele arvule), mis hõbetraadiga kala seljauime külge kinnitati. Lõhesid ja meriforelle märgistati hõbekettakeste, angerjaid laperguste hõbenõeltega. Märgisega kala püüdes tuli sellest teada anda, märkides teates ära nii püügiviisi, aja kui ka kala suuruse ning lisada tuli ka mõned soomused vanuse määramiseks. Veel paremaks peeti seda, kui kala saadeti terves tükis kalamajandusosakonna uurimis-katsetamise ametile. Et soojal ajal saadetis ei rikneks, soovitati see panna formaliinilahusesse või sisse soolata. Hiljem hakati maksma püüdjaile ka vaevatasu, mis näiteks 1943. aastal oli 2 riigimarka. Loomulikult hüvitati saatjale ka saatmiskulud.
Meres märgistati peamiselt lõhet, turska, angerjat, lesta, kammeljat, siseveekogudes säinast, latikat, haugi, kuid ilmselt on erinevatel aegadel märgis külge pandud pea kõigile kaladele, kes kätte saadi.
Tänaseks pole kalade märgistamise soov ja vajadus kuhugi kadunud. Lisandunud on vaid märgistamise viise ning osa varasematest ka ebatõhususe tõttu kõrvale jäetud.
Kui tabad märgisega kala, siis toimi järgmiselt:
- Veendu, et kalal ei ole saatjat. Saatjaga kalal märgi üles või pildista märgise number, püügi aeg ja koht ning lase kala seejärel vette tagasi.
- Kui saatjat ei ole, märgi üles või pildista märgise number, pane lisaks kirja ka püügi aeg ja koht. Kala võid pärast seda endale jätta või vette tagasi lasta.
- Võimalusel pane kirja ka kala kaal ja pikkus.
Kala pildistades, pane selle kõrvale ka mõõdulint. Kui seda käepärast pole, võib kala kõrvale asetada ka näiteks tikutopsi, välgumihkli või mündi. Teades kala kõrvale asetatud eseme suurust, saab hiljem fotolt kala pikkuse üsna täpselt ära mõõta.
Märgistatud kalast anna teada järgmiselt:
| Kalaliik | Püügikoht | Kuhu teatada |
|---|---|---|
| Latikas, säinas, tõugjas, koha, angerjas | Siseveekogud, peamiselt Emajõe vesikond koos Peipsi ja Võrtsjärvega | Eesti Loodushoiu Keskus, e-posti aadress meelis.tambets@gmail.com ja tel 5176 886. Lisainfo |
| Haug, säinas, ahven | Meri, merelahed, merre suubuvate jõgede suudmed | RMK Põlula kalakasvandus, e-posti aadress margis@rmk.ee või Veebiankeet |
| Lõhe, meriforell, siig, läänemere tuur | Meri ja sinna suubuvad jõed | RMK Põlula kalakasvandus, e-posti aadress margis@rmk.ee või Veebiankeet |
