Igaüheõigus ehk looduses liikumise põhireeglid
Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad.
Liikumine ja viibimine
Kõikjal looduses ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, paadiga või ratsa loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata.
Tähistamata eramaal võib liikuda maaomaniku nõusolekuta. Kui maaomanik on tähistanud selle siltidega „Eramaa“, võib edasi liikuda vaid maaomaniku nõusolekul. Sama kehtib ka olukorras, kus eramaa on piiratud (nt aiaga). „Eramaa“ sildid peavad olema paigaldatud mõistliku nähtava vahemaa tagant.
Liikuda ei tohi kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või kuivenduskraavi kallast.
Telkimine
Kui tegemist piiramata või tähistamata eramaaga võib seal telkida kuni 24 h. Seejuures tuleb telkimiskoht valida elumajade nähtavus- ja kuuldekaugusest eemal, et mitte häirida sellega kohalike elanike kodurahu. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.
Arvestama peab aga sellega, et maaomanikul on piiramata või tähistamata eramaal õigus igal ajal anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda. Seda ka öösel kui telkija uni kõige magusam.
Kui tegemist on tarastatud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult maaomaniku nõusolekul.
Lõkke tegemine
Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha. Muul juhul on lõkke tegemine lubatud üksnes maaomaniku loal.
Lõkke tarbeks on lubatud mahalangenud oksi varuda. Keelatud on lõkke tegemiseks maaomaniku loata metsast puid varuda. See kehtib ka mahalangenud puude kohta.
Loodussaaduste varumine
Marjade, seente, ravimtaimede jms kogumine on piiramata või tähistamata eramaal lubatud. Maaomanikul on aga õigus seda viitade või enda poolt antud suusõnaliste korraldustega keelata või piirata (lubada korjata seeni, marju aga mitte või vastupidi).
Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib kala püüda kinnisasja omaniku loal.
Veekogudel liikumine
Avalikul või avalikult kasutamiseks määratud veekogul on igaühele kasutamiseks avatud kallasrada. Kallasraja laius on: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel 4 meetrit. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud võib liikuda 2 meetri laiusel kaldaribal.
Kallasrada puudub veekogudel, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks.
Kallasrada võib kasutada veekogu ääres liikumiseks, päevitamiseks, suplemiseks ning veesõidukite randumiseks. Maaomanikul ja -valdajal ei ole õigus keelata kallasrajale tulekut ei veekogult ega naaberkinnisasjalt.
Keelatud on ilma loata sildiga „Eravaldus“ tähistatud paadisilla äärde silduda ning sinna paati kinnitada.
Liikumine mootorsõidukiga
Avalikku teed, sealhulgas riigimetsa rajatud sihti võib liikumiseks vabalt kasutada. Tähistatud erateed võib kasutada ainult omaniku loal. Igaühel on õigus pääseda jalgsi juurde eramaadel paiknevatele muinsus- ja looduskaitseobjektidele, supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega allikatele.
Metsad võib kohalik omavalitsus või erametsaomanik põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda. Kohalik omavalitsus teatab sellest massiteabevahendite kaudu, erametsaomanik peab sulgemise keeldu selgitama tähistel.
Keelatud on liikuda väljaspool avalikke teid mootorsõidukiga ilma maaomaniku loata.
