Silmud on lõuatute rühm, mida enamasti käsitatakse selgroogsete või koljuste alamhõimkonna klassina[4][5], mille ainsad tänapäeval elavad esindajad on rühma Hyperoartia paigutatavad silmlased, kes on silmuliste ainus sugukond. Enamik selle rühma esindajatest on välja surnud, teada on hulk fossiile Silurist ja Devonist.
Silmud on lõuatute rühm, mida enamasti käsitatakse selgroogsete või koljuste alamhõimkonna klassina[4][5], mille ainsad tänapäeval elavad esindajad on rühma Hyperoartia paigutatavad silmlased, kes on silmuliste ainus sugukond. Enamik selle rühma esindajatest on välja surnud, teada on hulk fossiile Silurist ja Devonist.
Tuurlased (Acipenseridae; ingl sturgeon, vn осетровые), tuuraliste (Acipenseriformes) seltsi kuuluvate kiiruimsete magevee- ja siirdekalade sugukond,
25 liiki (FishBase, 2018). Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Tuurlaste keha on käävjas, viisnurkse ristlõikega. Keha külgedel paikneb viis
luukilpide pikirida, suu asub pea alaküljel, selle ees neli poiset, ülalõug on veninud nokiseks. Tuurlaste sisetoes on kõhrene. Elavad kaua,
suguküpsus saabub hilja (suurekasvuliste liikide isastel 5.–18. eluaastal, emastel 8.–21. eluaastal). Osa tuurlasi kasvab hiigelsuureks –
beluuga mass võib olla üle 1000 kg. Tuurlased toituvad põhjaselgrootutest ja väiksematest kaladest. Paljud tuurlased, näiteks beluuga,
vene tuur, sevrjuuga, siberi tuur ja sterlet, on väga väärtuslikud töönduskalad, nende marjast valmistatakse kalleimat kaladelikatessi – musta kaaviari.
