KalastusInfo.ee

Sa ei ole sisse loginud.

30.11.2007 20:23 #1 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Autoga jääle!!!

Looduskaitseseaduse § 37 lõike 3 punkti 6 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

Nimetatud piirang tähendab, et veekoguni ja talvel veekogu peale tohib sõita mööda teid ja radu. Neid on nii Peipsi kui ka Lämmi ja Võrtsjärve ääres piisaval hulgal ja ei ole mingit vajadust väljaspool teed järvedele sõita.

Lisaks looduskaitseseadusest tulenevale piirangule kehtib Peipsil ja Lämmijärvel veel riigipiiriseadusest tulenevad kitsendused. Piirirežiimi eeskirjade punkti 72¹ järgi ujuvvahendi ja transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele või nende jääle minek ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas piirivalve allüksuses. Ujuvvahendi ja transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle minek kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas piirivalve allüksuses. Seega, kui teil on plaanis minna Peipsi järve jääl kaldast kaugemale kui 1 km või Lämmijärve jääle, tuleb teil jääleminek registreerida lähimas piirivalvekordonis. Registreerimata jätmise korral võib isiku vastutusele võtta riigipiiriseaduse sätte järgi, mis näeb ette karistuse piirirežiimi rikkumise eest.

Lugupidamisega
Väino Vaidla
õigusosakonna juhataja
696 2262

Eemal

 

01.12.2007 06:26 #2 vanakala

vanakala
Admin

Re: Autoga jääle!!!

Millise asutuse osakonnajuhatajaga tegu? Jutt on siin küll veekogu peale sõitmisest kuid Liiklusseaduse järgi ei tohi sõita väljaspool teid ilma maaomaniku loata. Seega jääb õhku ikka küsimus, kes annab loa Peipsi jääl autoga sõitmiseks.

Eemal

 

01.12.2007 19:09 #3 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Autoga jääle!!!

See on Keskkonna ministeeriumi vastus!Ma proovin esitada seda küsimus politseiameti ka!

Eemal

 

02.12.2007 20:24 #4 vanakala

vanakala
Admin

Re: Autoga jääle!!!

Ma arvan, et politse vastus on midagi sellist, et Liiklusseaduse § 48 järgi ei või sõita mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal.

Küsimus pole tegelikult selles, kas võib või ei, vaid selles, kes annab loa. Tegelikult ei tea seda keegi. Põhimõtteliselt peaks selle küsimusele vastama keskkonnaminsiteerium kuid nagu nende vastuses näha, siis kaldast kaugemale nad oma heietustega pole jõudnud. Muidugi sõltub, mida sa Heino neilt küsisid.

Eemal

 

02.12.2007 21:57 #5 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Autoga jääle!!!

Kahjuks,kalamehed ete teed on kogu aeg keelused,adekvatne situacioon tulep,kui võtame maha kõik teede liikluse märgit,ja sis vaatame kuskil seaduses,internetis või saab   selle tee sõida,või peatada,või ei saa.Minu arvamuses...vatame parempoolne,kui inspektoor ei tulep,sis sõidame talveks autoga ja suveks mootor paatiga!Ma tean,seda poole normaalne,aga igale kohta infot otsida ka võõr(mina ema keele on läti keele) keeles ei ole jõudu.

Eemal

 

15.12.2007 18:37 #6 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Autoga jääle!!!

14.12.2007  PA_16-1.11.1/9601

Käesolevaga teatame vastuseks Teie küsimusele järgmist. Liiklusseaduse § 1 lõike 1 tekstist tuleneb, et seaduse reguleerimisalaks on liikluse korraldamine Eesti teedel, samuti näeb seadus ette liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Seega ei piirdu liiklusseaduse reguleerimisala teeliiklusega.

Tulenevalt liiklusseadus §-st 48 - väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks, võib liigelda ainult maaomaniku loal; veeseadus § 18 lg 1 kohaselt on avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata. Sama paragrahvi lg 2 - kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda ainult omaniku loal.

Eeltoodut arvesse võttes on veekogul liiklemine mootorsõidukiga lubatud ainult jääteel või maaomaniku loal.


Lugupidamisega

Tarmo Miilits

Liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna

politseidirektor


Marili Kohava 612 3208; marili.kohava@pol.ee

Eemal

 

16.12.2007 09:21 #7 saareke

saareke
Moderaator

Re: Autoga jääle!!!

Nojah, läkski nii nagu Vanakala ennustas!
Vaatame, mida vastab KKM meie esitatud järelpärimisele.

Eemal

 

16.12.2007 10:48 #8 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Autoga jääle!!!

Tere

Kui piirirežiimi eeskirju ei riku, st ei sõida Peipsi järvel kaugemale kui 1 km, siis eraldi luba jääl sõitmiseks vaja ei ole ... nagu ei vaja eraldi luba ka riigimaanteel sõitmiseks.

Lugupidamisega
Väino Vaidla
KKM õigusosakonna juhataja
696 2262

Heino wrote: Tere
Jutt on siin küll veekogu peale sõitmisest kuid Liiklusseaduse järgi ei tohi sõita väljaspool teid ilma maaomaniku loata. Seega jääb õhku ikka küsimus, kes annab loa Peipsi jääl autoga sõitmiseks.Või seda küsimus peame esitada Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonnale ,või vee pel kontrolli teeb ainult kki.>
Lugupidamisega
> Heino

Eemal

 

17.12.2007 09:09 #9 vanakala

vanakala
Admin

Re: Autoga jääle!!!

Politse vastus oli kõige eelneva kordamine, aga miskipärast ei taha keegi asja tuumani ikka minna ehk siis kui veekogu omanikuks on Eesti Riik, siis kes annab maaomanikuna loa? Kas Eesti Riik? Kui jah, siis mis on Eesti Riigi aadress kuhu saaks esitada taotluse nõusoleku saamiseks?

Eemal

 

18.01.2008 19:58 #10 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Autoga jääle!!!

Lugupeetud härra

Käesolevaga teatame täiendavalt Teie küsimusele: Politseiamet on endiselt samal seisukohal, et liiklusseadus § 48 - väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks, võib liigelda ainult maaomaniku loal; veeseadus § 18 lg 1 kohaselt on avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata.

Veeseadus § 1 lg 1 sätestab seaduse ülesande, milleks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, sama paragrahvi lg 2 reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Järelevalvet veeseaduse normide täitmise üle, mis reguleerivad vee kasutamise ning vee kaitse ja kasutamise korda teostab Tervisekaitseinspektsioon.

Eeltoodu alusel soovitame Teil maaomaniku loa saamise küsimuses pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole.

Lugupidamisega

Tarmo Miilits

Liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna

politseidirektor

Eemal

 

18.01.2008 22:15 #11 saareke

saareke
Moderaator

Re: Autoga jääle!!!

Kannata, Heino, natuke. Me esitasime dets lõpus KKM-sse järelpärimise ja tundub, et asja selgitamine on põhjalikult käsile võetud.
Nad tunnistasid, et probleem on keeruline, kuulub mitme ministeeriumi kompetentsi ja palusid kirjale vastamiseks tähtaja pikendamist. Kohe kui vastus saabub, anname sellest teada.

Viimati muutnud saareke (18.01.2008 22:16)

Eemal

 

04.02.2008 23:16 #12 saareke

saareke
Moderaator

Re: Autoga jääle!!!

Keskkonnaministeeriumile 03.12. saadetud kirjas püstitasime küsimuse alljärgnevalt:

Liiklusseaduse § 48 järgi ei või mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. Samasugune nõue kehtib ka maastikusõidukite kohta (§ 70 lõige 3: Maastikul võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maavaldaja loal).

Seaduse järgi peab seega olema maavaldaja luba. Kes on riigi omandis olevate veekogude valdaja ja kes annab loa nende veekogude jääl sõitmiseks mootor- ja maastikusõidukitega?

01.02.  minister Jaanus Tammkivi poolt allkirjastatud vastusest saame lugeda Keskkonnaministeeriumi poolt teostatud probleemi puudutavate seaduste analüüsi. Samas märgib minister, et tegemist on kompleksse probleemiga, mis puudutab mitme erineva ministeeriumi valitsemisala ning kahjuks puudub lahendus, mida toetaksid kõik asjassepuutuvad ametkonnad. Keskkonnaministeerium leiab, et ühtse seisukoha kujundamine on kindlasti vajalik ning selleni püütakse koostöös Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ka jõuda.



Keskkonnaministeeriumi vastus

Pr Lea Saar                                
Juhatuse esimees
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi
Võru 80, Tartu 50111   
lekk@kalastusinfo.ee                       


Mootorsõidukiga sõitmisest riigi omandis olevatel veekogudel


Lugupeetud proua Saar


Olete esitanud järelepärimise seoses mootorsõidukiga sõitmisega riigi omandis olevatel veekogudel. Tegemist on kompleksse probleemiga, mis puudutab mitme erineva ministeeriumi valitsemisala. Alljärgnevalt esitame Keskkonnaministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi tulemused. Samas peame kahjuks märkima, et puudub lahendus, mida toetaksid kõik asjassepuutuvad ametkonnad. Keskkonnaministeerium leiab, et ühtse seisukoha kujundamine on kindlasti vajalik ning püüame koostöös Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga selleni jõuda.

Teie poolt tõstatatud probleemi lahendamisel tuleb kõne alla kahe seaduse - veeseaduse ja liiklusseaduse – kohaldamine, mis reguleerivad veekogul liikumist erinevalt.

Mootorsõidukitega liiklemist reguleerib liiklusseadus. Liiklusseaduse § 1 lõike 1 kohaselt sätestab seadus liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Seega korraldatakse seaduse alusel liiklust teedel. Samas on seaduse laiem eesmärk üldise liiklusohutuse tagamine.

Vastavalt liiklusseaduse §-le 48 ei või mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal.

Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata ka teeseadusele, mille alusel on reguleeritud taliteede rajamine (majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 106 “Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded”). Avalikult kasutatav talitee (sh jäätee) rajatakse nimetatud nõuete kohaselt, selle kasutamise ning seisukorra üle toimub järelevalve, millega on tagatud liiklemise turvalisus. Nimetatud määruse § 45 kohaselt on jääteelt kõrvale sõitmine keelatud. Määruse § 11 kohaselt peab jäätee rajaja korraldama eelnevalt jääkatte uurimistöid. Määruse § 1 kohaselt on jäätee üle külmunud veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Seega võib määruse regulatsioonist tulenevalt jõuda ka järeldusele, et jääl on mootorsõidukoga lubatud liigelda ainult jääteel.

Liiklusseadusest ja teeseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 106 tulenevalt võib jõuda järeldusele, et mootorsõidukiga on lubatud liigelda ainult teel (sh jääteel). Väljaspool teed liiklemiseks peab olema maaomaniku luba.

Eramaa ning eraveekogu puhul on loa andja hõlpsalt tuvastatav. Keerulisem on see riigi omandis olevate veekogude puhul. Õigusaktid ei reguleeri taolise nõusoleku andmise korda ja tingimusi.

Riigivaraseaduse (RVS) kohaselt on riigi varale, sealhulgas ka riigi omandis olevale maale määratud valitseja. Konkreetse kinnisasja valitseja nähtub riigivararegistrist. Riigivara valitsejaks võib olla Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus, ministeeriumid, maavalitsused või Riigikantselei. Riigivaraseadus ning selle alusel antud määrused reguleerivad aga ainult riigivara tasu eest kasutusse andmist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr 285 “Riigivara kasutusse andmise korra kinnitamine” punktile 5 on riigivara kasutusse andmise otsustajaks:
1) Riigikogu valitsemisel oleva riigivara puhul - Riigikogu esimees;
2) Vabariigi Presidendi valitsemisel oleva riigivara puhul - Vabariigi President;
3) Riigikontrolli valitsemisel oleva riigivara puhul - riigikontrolör;
4) õiguskantsleri valitsemisel oleva riigivara puhul - õiguskantsler;
5) Riigikohtu valitsemisel oleva riigivara puhul - Riigikohtu esimees;
6) ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara puhul - minister;
7) maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara puhul - maavanem;
8) Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara puhul - riigisekretär.

Seega võiks analoogia alusel väita, et ka riigi maal väljaspool teed mootorsõidukoga sõitmiseks tuleks nõusolekut küsida riigi maa valitsejalt. Samas on nõusoleku sisu ning nõusoleku andmise tase ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Problemaatiline on ka nõusoleku andmine suurte veekogude ja mere puhul, kus kinnistuid moodustatud ning riigivara valitsejat määratud ei ole.

Märgime, et kuna jäätunud veekogul liiklemine on potentsiaalselt ohtlik, võtab nõusoleku andja endale suure vastutuse. Riigi poolt sellise nõusoleku andmisel peaks olema seega eelnevalt piisav teave veekogu jääolude kohta, mis muudaks nõusoleku andmise väga aeganõudvaks.

Liiklusseaduse § 48 alusel on kehtivate õigusaktide kohaselt riigi nõusoleku andmine praktikas väga keeruline.

Kuna tegemist on mootorsõidukitega liiklemisega veekogu jääl väljaspool teid, siis tuleb kõne alla ka veeseaduse kohaldamine. Veeseaduse § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt on veeseaduse ülesanne sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Seega on veeseaduse eesmärk eelkõige vee kasutamise reguleerimine ning veekogudel keskkonnakaitsenõuete täitmise tagamine.

Vastavalt veeseaduse § 7 lõikele 1 on veekogu avalik kasutamine veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta (§ 6 lg 2). Seega kvalifitseerub veekogu jääl liiklemine, kuni see ei mõjuta veekogu seisundit, veekogu avalikuks kasutamiseks.

Veekogu avalik kasutamine on lubatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvatel veekogudel ning avalikuks kasutamiseks määratud eraveekogudel, arvestades õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Seejuures ei või rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Eraveekogudel, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, on nimetatud tegevused lubatud veekogu omaniku loal.

Veeseaduse § 18 reguleerib veeliiklust sätestades, et avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata. Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda ainult omaniku loal. Nimetatud paragrahvi lõike 5 kohaselt on maavanemal õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek:
1) ohustab veeliiklust;
2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid;
3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda;
4) häirib teisi veekogu kasutajaid;
5) ohustab jääleminejaid.

Veeseaduse kohaselt on seega avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata. Silmas tuleb siiski pidada, et veekogul liiklemise peab jääma oma mõjudelt veekogu avaliku kasutamise mõiste piiridesse, ehk ei tohi mõjutada veekogu seisundit. Veekogu jääl liikumise keelu kehtestamise pädevus on antud maavanemale.

Kohalik omavalitsus võib oma halduspiirkonnas kehtestada ajutised piirangud avalikult kasutatava veekogu või selle osa kasutamisele (veeseaduse § 7 lõige 4). Samuti võivad piirangud tuleneda muudest õigusaktidest, näiteks nagu looduskaitseseadusest , piiriveekogul piirirežiimi eeskirjast, kaitsealal kaitse-eeskirjast jne.

Nagu eeltoodust nähtub, ei ole veekogu jääl mootorsõidukitega liiklemine selgesõnaliselt reguleeritud ei liiklusseaduses ega veeseaduses. Seega ei ole võimalik täie kindlusega kummagi seaduse kohaldamist välistada. Kahjuks puudub selles küsimuses ka erinevate riigiasutuste vaheline kokkulepe.

Eelkirjeldatud tõlgendamisprobleeme ei esine maastikusõidukitega jääl sõitmise regulatsiooni puhul. Maastikusõidukitega liiklemist reguleerib Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2002. a määrus nr 113 „Maastikusõidukite liiklemise eeskiri”, mille § 11 kohaselt reguleeritakse maastikusõiduki liiklemist jääga kaetud veekogul veeseaduses sätestatud korras.

Seega toimub maastikusõidukitega veekogu jääl liiklemine vastavalt veekogu avalikku kasutamist reguleerivatele normidele ning on lähtuvalt veeseaduse § 18 avalikel veekogudel või avalikult kasutatavatel eraveekogudel üldjuhul lubatud, kui pole keelatud seaduse või muu õigusaktiga või piiratud maavanema poolt.

Nagu eespool märgitud soovib Keskkonnaministeerium algatada teiste asjassepuutuvate riigiasutusega diskussiooni küsimuses ühtse seisukoha leidmiseks. Informeerime Teid selle tulemustest.


Lugupidamisega

Jaanus Tamkivi
Minister

Eemal

 

Foorumi jalus

Powered by PunBB
© Copyright 2002–2005 Rickard Andersson